Mis on spordi mõte?

Sport on tervisele kasulik!

See on peamine põhjus, mis tuleb meelde, kui küsid endalt, miks sa peaksid sporti tegema: sest see hoiab sind vormis! Spordiga tegelemine võib avaldada positiivset mõju paljudele teie tervise aspektidele.

Olenemata sellest, kas te valite vastupidavus- või lihasjõuspordi, on spordi kasulikkus meie üldisele heaolule vaieldamatu. Vaatleme erinevaid spordi eeliseid meie füüsilisele seisundile ja moraalile!

Spordi kasu tervisele

Spordist tulenevate tervislike eeliste nimekiri on sama pikk kui teie käsi: parem südametegevus ja vere aktiivsus, suurenenud lihasmass, vähenenud keharasv, liigeste ja luude hooldus, vähenenud stress, vähirisk, kasu ajule, näiteks parem uni... Ühesõnaga, sportimine aitab teil elada kauem ja paremas vormis.

Sportimine aitab parandada teie vaimset seisundit ning tõrjuda stressi ja muid negatiivseid mõtteid. See on aeg mõelda iseendale, taastada ühendus oma keha ja vaimuga.

Füüsilise aktiivsuse kaudu eritab teie keha endorfiine, mis annavad teile suurepärase heaolutunde, mõnikord kuni sõltuvuse piirini! Igal juhul suudate sportliku tegevuse kaudu hoida end eemal igapäevaelu hämarusest: ennekõike ärge võtke end ära, me kõik vajame lõõgastumist! Need naudingu ja sisemise heaolu tunded tõstavad ka teie enesekindlust ja enesehinnangut.

Sport on hea teie südamele

Kaalu langetamine ei ole ainult hea välimus, vaid ka südame kaitsmine ja ennetamine südame-veresoonkonna haiguste eest.

Süda on lihas ja nagu iga treenitud lihas, muutub see tugevamaks. Füüsilise aktiivsuse tõttu muutub süda suuremaks, südame löögisagedus ja vererõhk vähenevad järk-järgult ning veresoonte seinad muutuvad pehmemaks. Sport aitab seega vähendada südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi riski. Kõhurasv on südamele kõige ohtlikum ja selle kaotamist soodustavad peamiselt vastupidavustegevused.

Regulaarselt sporti tehes ründate oma sügavalt juurdunud rasva, suurendades samal ajal oma lihaste mahtu. Selle tulemusena muutub teie figuur järk-järgult saledamaks ja te tunnete end paremini oma liigutustes. Kiirem, kauem kestev, tugevam... see kõik on hea, kas pole?

Sport aitab reguleerida kaalu

Pole midagi hullemat kui istuv eluviis, mis mõjutaks meie kehakaalu. Nagu me kõik teame, on sportlik tegevus suurepärane liitlane, kui tegemist on nende paari lisakilo kaotamisega!

Loomulikult ei piisa ainult treeningutest, et saavutada püsivat kaalulangust. Kui soovite kaalust alla võtta, peate kombineerima spordi paremate toitumisharjumustega. Olge ettevaatlik, liiga palju piiranguid koos intensiivse treeninguga ei ole soovitatav! Püsiva kaalulanguse saavutamiseks on kõige parem võtta asju samm-sammult ja liikuda ettevaatlikult.

Et anda endale parimad võimalused edu saavutamiseks, miks mitte saada abi? Sporditreener võib olla teie liitlane, et vältida valesid liigutusi ja vigastusi ning aidata teil keskenduda valdkondadele, mille kallal on vaja tööd teha. Sporditreeneri abiga saate õppida täiesti ohutult harjutama oma keha jaoks kõige tõhusamad harjutused.

Spordi kasulikkus vaimule

Me kõik oleme kogenud seda heaolutunnet, mis tekib pärast sportlikku tegevust. Sport käivitab loomuliku hormoonide eritumise, mis toob pärast head treeningut kaasa rahulikkuse ja isegi eufooria tunde.

Neid hormoone nimetatakse endorfiinideks ehk õnnehormoonideks, mida meie aju vabastab pärast spordisessiooni, julgustades meid seda uuesti ja uuesti tegema.

Kui sporti harrastatakse teadlikult, austades oma võimeid ja aktsepteerides oma piire, võib see tekitada heaolutunnet ja vähendada stressi mõju meie kehale.

Tugevam luustik

Istuv eluviis kahjustab meie luustikku. Õnneks on olemas lihtne ja tõhus viis selle parandamiseks: kehaline aktiivsus! Üks huvitavamaid, kuid vähetuntud spordi eeliseid on selle mõju meie luustikule.

Regulaarne treening aitab parandada luutihedust. Tänu treeningu ajal kasutatavate lihaste kokkutõmbuvatele liigutustele tugevnevad teie luud aktiivselt. Meie luud sõltuvad muidugi meie toidust ja tarbitud mineraalide kvaliteedist, kuid need sõltuvad ka lihaste vastupanust, mida me kehalise treeningu ajal arendame.

Wolffi kuulus seadus viib selle mõttekäigu veelgi kaugemale, selgitades, et meie luustruktuur läbib moodustumis- ja resorptsioonifaasid vastavalt meie poolt sellele esitatavatele nõudmistele. Seega, mida rohkem me oma keha liigutame ja aktiveerime, seda tugevamaks muutuvad meie luud. Asjakohane kehaline aktiivsus on seega lihtne ja tõhus viis ennetada vanusega seotud luuhädasid.

Sport, kvaliteetne stressi leevendaja

Stress on kindlasti üks tänapäeva ühiskonna nuhtlustest. Stress on meie igapäevaelu lahutamatu osa ja seda ei saa vältida. Kuid me saame rakendada tavasid, mis võimaldavad meil selle stressiga toime tulla, minimeerides kahju nii palju kui võimalik.

Spordist saadav kasu ei piirdu ainult füüsilise sfääriga. Spordiga tegelemine on suurepärane viis oma stressi reguleerimiseks. Inimesed, kes tegelevad regulaarselt kehalise tegevusega, on palju paremini valmis toime tulema igapäevaelu stressiga.

Mitu korda nädalas spordisessiooniga tegelemine annab tõelise puhkuse ja võimaldab teil uue energiaga oma igapäevarutiini naasta. Keha tippvormis hoidmine on kasulik ka teie vaimule!

Veelgi enam, füsioloogilisel tasandil võimaldab spordi tegemine eritada endorfiine, mis tagavad meie heaolu ja rahulikkuse. Spordi kasulikkus on mõnikord sügavam, kui me suudame ette kujutada!

Sport, lihtsalt lõbu pärast!

Mis oleks, kui te hakkaksite spordiga tegelema lihtsalt lõbu pärast? Sa ei pea tingimata kaotama kilosid või kellelegi muljet avaldama, et hakata sportima. Saate endale head teha, kui mõtlete ainult iseendale ja ainult endale!

See naudingutunne varieerub sõltuvalt valitud spordialast ja iga inimese ootustest: ekstreem- ja/või kiirusspordi põnevus, rahulolu, kui parandad oma sooritust, ilma et peaksid ennast kellegi teisega võrdlema, rõõm, kui pärast tundide pikkust joogat jalgu sirutades puudutada, uhkus, kui püsid 30 sekundit tuppe harjutades ilma, et tunned end surevat, rõõm, kui ronid trepist üles ja suudad samal ajal rääkida, jagad sõpradega meeskonnaspordis toredaid hetki...

Neid lihtsaid meeldivaid hetki ei puudu, kui te harjutate, ja lõppude lõpuks on see kõik, mida me palume! Nauding on regulaarsuse ja seega teie edu ja heaolu võti.

Sport, muud küsimused

Kas sa pead iga päev sporti tegema?

Igaüks võib oma spordikava vabalt korraldada vastavalt oma piirangutele ja soovidele. Võite teha 15 minutit sporti päevas või 3 45-minutilist treeningut nädalas! Kõik sõltub teie eesmärgist. Kui soovite hoida end vormis ja tunda end oma kehas elujõulisena, piisab 15 minutist päevas. Kui soovid kaalust alla võtta, pead valima pikemad treeningud, mis kasutavad sinu varusid!

Saladus on varieerida oma treeninguid (kardiotreening, lihastugevdus, venitus, lõdvestus) ja teine nõuanne on harjutada järk-järgult, nii et ärge minge sisse nagu jõhker - olge enda ja oma keha suhtes leebe. Ja viimane nõuanne: nautige! See on ainus asi, mis aitab teil olla regulaarne!

Kui kaua kestab spordi mõju?

Nagu võite ette kujutada, on kõik inimesed erinevad ja reageerivad spordisessioonidele erinevalt. Kuid keskmiselt 3 45-minutilise treeninguga nädalas võite juba 3 nädala pärast tunda mõju, näiteks vähem hingeldamist treppidel. Füüsiliselt näha seda võtab aega 1-2 kuud, seega asuge tegutsema ja hoidke vastu!

"Seda näha on üks asi, kuid seda tunda on hoopis teine asi. Kui tahad end tänu füüsilisele tegevusele hästi tunda, on see aeg tänu endorfiinide tootmisele lühem või isegi kohene. Pärast spordisessiooni tunned end paremini!

Oluline on ikka veel süüa tervislikult ja tasakaalustatult, hoida end regulaarselt hüdreeritud ja, mida ei saa piisavalt sageli öelda, magada korralikult! Pane see kõik kokku ja sinu elukvaliteet paraneb kindlasti 😉.

Millal on parim aeg treenimiseks?

Hommikul, keskpäeval või õhtul? See on küsimus! On hommikutiim, kes naudib rahu ja vaikust ning äratab oma keha üles, ja siis on õhtutiim, kes ei karda enne magamaminekut natuke sporti teha... mida siis teha? Igale päevahetkele on midagi öelda.

Ennekõike on sinu asi leida SINU rütm, see, mis võimaldab sul hoida füüsilist aktiivsust oma ajakavas.